amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi zeMatabeleland South Sezihamba Ummango Oyi 20 Kilometers Zidinga Amanzi Ngenxa Yesomiso


Amadamu asomile esigabeni se Matabeleland South.
Amadamu asomile esigabeni se Matabeleland South.

Ezinye izakhamizi sezibopha obabhemi ukuyadinga amanzi. Kwezinye indawo izakhamizi zitshona zilindile isikhathi eside ukuthi agobhoze beseziwakha.

Izakhamizi zeZansi yemaNdebeleni kanye lezifuyo zazo sezihamba imango emide engaba yisibanga esingama khilomitha angamatshumi amabili ukuyadinga amanzi kulandela ukutsha kwamadamu aseduze ngenxa yokungani kuhle kwezulu.

Ezinye izakhamizi sezibopha obabhemi ukuyadinga amanzi. Kwezinye indawo izakhamizi zitshona zilindile isikhathi eside ukuthi agobhoze beseziwakha.

UMnu. Gabriel Moyo oyisakhamuzi seMawane, eGwanda-Tshitaudze uthi babhekane lodubo olukhulu lwamanzi lonyaka.

"Emadamu lapha sekukubi sikhangelele ukuthi ubukhokheli bungasizamela amaqhinga sigejelwe amanzi emadamu la ukuze izifuyo zethu zithole aanzie okunatha lathi sincedakale khona."

Amazwi la agcizelelwe nguMnu Jeffry Dube usobhuku weGaranyemba othi idamu abalithembileyo selisitsha.

"Asecitshile, agcwele udaka nxa singathola ukuncediseka udaka loluyana luphungulwe mhlawumbe kungasiphathisa , njengedamu leli libambe indawo ezinengi ungalibona selicitshile so outshot uWard 13 singafa lezifuyo ziyaphela lapha."

Amadamu amakhulu esabelweni seZansi yemaNdebeleni, ayiwo anathisa uBulawayo, abalisa uMzingwane, Lower leUpper Ncema kanye leUpper Insiza asele lamanzi amalutshwane kakhulu alakho ukuphela loba nini.

Ngaphandle kokusilela kwamanzi emakhaya, umanisipala weGwanda sekhuthaze uzulu kulelidolobho ukuthi asebenzise amanzi ngonanzelelo ngoba sephelile lapho abawadonsa khona.

Inengi eGwanda South lithi uhulumende kumele aphange ayakhe idamu leTuli Manyange ukuze lwehlise udubo lwamanzi kulumhlubulo.

Kusenjalo izakhamizi zeGwanda seziveze ukukhathazeka ngezimota ezinkulu ezisebenzisa umgwaqo weMadihongola lapho okulomgodi wamaChina weLithium.

"Amagonyeti lawa aweMadihongola athwala amatshe kulobungozi engibubonileyo,lawamatshe ahamba esiwa emgwaqweni nxa kulemota elandela emuva lawa matshe esiwa kwenzakalani, njalo ungakhona eCauseway laphana ngisiya le amatshe manengi sicela izinto zabo bazenze kuhle kungahambi kusiwa amatshe ngoba eyinye imota iyabuya ingananzelele ukuthi kulamtshe kucine kudala ingozi."

Kulokukhonona njalo ngodaba lokuqhatshwa kwabongi esibhedlela esikhulu seGwanda lapho okubikwa kulenketha yabetshabi ekuthathweni kwalabo abazafundela ubongi,asizweni uNkosikazi Ntombizodwa Nyathi .

"Abantwana bahambise ama application knursing ngake ngaxoxa lomunye omfundisa khona owathi bona bayenza ama interview kodwa abazaphumelela bakhethwa eHarare, ngasengizibuza ukuthi kuqala kuye eHarare, kungani kungenziwa khonapha nginanzelela ukuthi kukhona okuyabe kufuna ukwenzakala ukuthi abantwabethu bacine bencitshwa amathuba kulabanye okumele bangene."

UMnu Mike Nyathi oyisakhamuzi sikaWard 13 yena ukhala ngentengo yenkomo athi iphansi kakhulu laloba inkomo abazithengisayo zisaqinile.

"Iprice abathenga ngayo inkomo kulezinsuku bayathatha,azikabi sesimweni sokuthi zicakile ukuthi zingathengwa ngeprice yonale,kambe inkomo ingathengwa nge US$100 uyabee engisiza kumbe sengibethela manje abanou ababuya lapha abaladanga ukuzothenga bazothatha,phezulu kolunye udubo basiyengezelela olunye."

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:08 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG